Õpivõrgustikud

Õpivõrgustik, kui teoreetiliselt arusaadav mõiste, kuid senini puudus reaalne kogemus osalemiseks vastavast õpikeskkonnas. Tegelikkuses võin öelda, et see mida ma varasemalt teadsin oli ilmselgelt liiga vähene, et mingisuguseid järeldusi teha.

Hetkel tunnistan, et kogu kursuse idee jõuab minuni alles häbiväärselt kuu aega hiljem, peale kursuse alguse kuupäeva. Pärast seda, kui saad aktiivselt osaleda õpivõrgustike veebipõhises töös, märkad, mis on õppekorralduse idee ning avastad selle võimalusi. Mis on minu jaoks õpivõrgustik? See on õpikeskkond, kus õppeprotsess toimub järmisest etappides:

• Õppesisu läbitöötamine: iseseisvalt või auditooriumis
• Õpitu reflekteerimine - õppija kirjeldab oma emotsioonid, mõtted, ideed või tekstitõlgendused blogisse. Kuigi näiliselt on see protsess oma emotsioonide kirjeldamine, mõtleb õppija aktiivselt kaasa ning õpitu kinnistub. Inimene on "sotsiaalne loom", üldiselt neile meeldib oma arvamust avaldada, ise asi kas avalikult ning isikut tuvastatuna. Inimesed armastad anonüümsus, see tagab oma ideede leviku, karmi kriitika, ilma et sellele järgneks sanktsioone või töö või eraelus. See on tihti põhjuseks, et miks anonüümne kommenteerimine aktiivne on. Kui avatud inimesele anda viieks minutiks mikrofon ja see teema teda huvitab on enam, kui kindel, et kaotatakse ajataju ning ületatakse ajalimiit. See ei ole küll teemas õpivõrgustikud, kuid tahtsin väga selgitada ideed, milles olen veendunud. Vabandust!
• Kommenteerimine on õppeprotsessi osa, kus ühes küljest motiveeritakse, kiidetakse autorit, teisest küljest on kriitika see, mis elavdab vestlust ning tekitab suuremat diskussiooni. Ma olen veenunud, et blogi keskkonnas kritiseerides tunneb inimene end turvalisemalt, kui silmast-silma. Õpivõrgustik toimib iseenesest ning suure töö teeb võrgustik iseenesest ja väga tulemuslikult.
• Õpetaja teeb kokkuvõtted järeldused ning annab õppuritele tagassidet.

Viimasel ajal olen küllaltki tihti olnud "naelutatud" arvuti külge ning lahendan ülesandeid, mis on õppetöös antud. Kindlasti on üheks asjaoluks kohusetunne oma tööd ära teha, kuid siiski tundub, et asi on ka millegis muus. Planeeritud töömahust 1 tund on kujunenud 2,5 tunnised blogimisedj a õppurite jälgimise. Kursuse alguses oli väga suures segaduses, siis paistab, et kogu idee siiski toimib. Huvi ennast väljendada! Ohuks on liiga hoogu sattumine.

Kui võrdlesin kahte õpivõrgustiku kursust, siis esiteks tegin üldised järeldused:

• Avatud kõigile huvilistele
• Õpivõrgustiku põhine kursus eeldab õppejõult äärmiselt põhjalikku ettevalmistust.
• Eeldab õppijalt äärmiselt kõrget motivatsiooni. Võrdleksin seda õppimiseks raamatust, kui erinevus väljendub selles, et asjast huvitatud saavad õpitu järgselt oma mõtteid jagada. Õppimiseks vajalikud resurssid on huvitatule kättesaadavad alates avatud raamatukogude loomisest. Loevad need, kellel on huvi.
• Hästi struktureeritud õppematerjalid (Hea kursuse eelduseks ka. õpikeskkondades) , õpivõrgustikes on õppija jaoks lihtsustatud seegi, et Erinevate raamatu peatükid on võimalik koondada ühe teema alla ning sinna saab integreerida abimaterjale (videosid, pilte jne)
• Suur rõhk õppeprotsessis on õppuri emotsioonidel.

Õpivõrgustike võrdlus:

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud VS Plenk2010

• Keeruline on leida konkreetseid erinevusi. Põhiline erinevus on korralduses Plenk kotakttunde ei toimu ning kogu õppeprotsess toimub veebipõhiselt.

Hetkel tundub, et õpivõrgustikud on õppejõudude suur huvi, midagi uudset teha. See eeldab suurt energiat ja pigem on entusiasm, mis abistab. Äriidee see ei ole. Vähemalt lähiajal arvan, et kui õppur (vähemasti täiendõppes) saaks valida eelistataks pigem kontakttundi, sest hetkel ei ole õppurid millegi nii revolutioonilisega veel valmis. Hetkel püüavad osad õppurid harjuda veel kinnistes e-õppekekkondades toimuvates kursustes. Tsiteeriksin hetkel päevakorral olevat artikklit Eesti Postimehes ,mis on tekitanud elavat diskussiooni. "Kahjuks ei ole kõik õpetajad, kes ülikooliuste vahelt...välja astuvad, valmis IKT vahendeid uuel viisil kasutama – õpetajakoolitus ei anna neile selleks piisavaid teadmisi ja oskusi." Olen veendunud, et õppejõu koolitus peaks keskenduma eelkõige erialastele teadmistele, õpetajad peaksid olema teadlikud haridustehnoloogilistest võimalustest, kuid nende rakendamiskes peab olema meeskond, kes neid abistab. Ipad ei ole eduka õppeprotsessi eelduseks ning saab ka selleta. Õpivõrgustik on võimalus ning seda rakendada vastavalt sihtgrupi valmisolekule. Minul on õnneks hirm õpivõrgustike osas vaibunud.

e-Portfoolio

eelnevalt koostatud esitlusportfoolio on asukohal http://stud.sisekaitse.ee/mae/portfolio/. Personaalse arenguportfoliona saab vaadata minu isiklikku kodulehekülge vaiko.weebly.com. Rühmaportfolio näiteks oleks meie kursuse sisu.

Mõtted, mis tekkisid oma portfoolio arendamiseks, pärast õppematerjalide läbimist:

• Loodud portfoolio on esitlusportfolio
• Parem struktureerutus, jaotada teemavaldkondade kaupa
• Lisaks tehtud töö näidetele tuleks lisada ka protsessi kirjeldus, ajakava, et saaksin järgida oma ajalist arengut samasisuliste materjalide loomisel
• e-portfoolio võiksin integreerida oma isiklikule kodulehele
• Mitte keskkenduda ainult haridustehnoloogilistele töödele
• Oma isikliku arenguplaani koostamine (plaani komponendid avalikustada selle saavutamise järgselt)
• Kõik vahetud teadmised, kogemused talletada läbi emotsioonide, et reflekteerida oma teadmisi, et vajadusel hilisemalt kogetut meelde tuletada.

Sotsiaalne meedia

Sotsiaalne meedia, kui õpikekkonna potentsiaalne koostisosa. Enne, kui alustasin vastuse otsimist, sooritasin CoolIris keskkonnas pildiotsingu, et leida toreidaid viiteid sotsiaalmeediale.

See ei olnud üllatuseks, tõepoolest on interneti avarused sotsiaalset meediat täis. Enese rõõmuks avastasin, et olen ka ise suur sotsiaalmeedia tarbija. Vaatamata sellele, et ma ei ma ei ole

keskkondades aktiivne tegutseja, tunnistan, et oman väga paljudes keskkondades vähemalt kasutajakontot või vähemalt olen sotsiaalmeedia võimalikke vahendeid katsetanud. Kui rääkida sotsaalmeediast õppeprotessis, siis tookisn kõige pealt välja selle tugevaimad küljed:

Tugevused:

• Sotsiaalmeedial on väga palju kaustajaid, ning registreerimine on olnud vabatahtlik, vastavalt kasutaja huvidele. Seega, kui suudaksime varjatult õppeprotsessi integreerida sotsiaalmeediasse ning mida mitmekülgsemaid vahendeid kasutatakse, seda tõenäolisem on, et õppeprotsessis osalevad väga motiveeritud õppurid
• Enamus teenused on äärmiselt lihtsad, et tavakasutaja iseseisvalt nendega toime tuleks
• Mitmed sotsiaalmeedia vahendid on eesti keelne (lai keele valik)
• Avalikustamine, kiirelt saab jagada tööd, vahendit oma sõprade, kaaslaste jt-ga, lisaks on võimalik saada ka tagasisidet.

Nõrkused:

• Sotsiaalmeedia sisaldab tihti liigselt lisainformatsiooni ning keeruline on hoida õppurit õppeteema fookuses.
• Keskkonda integreeritud reklaamid, mis hajutavad tähelepanu (nagu liigne müra auditooriumis)
• Sotsiaalmeedia on küll vabavaraline, kuid loodud eraettevõtluse poolt, seega oluline tutvuda pakkutavate lahendustega enne, kui liigselt nendesse panustatakse, vahel eeldab parim lahendust kulutusi.
• Privaatsus, kas kõik interneti kasutajad peaksid minu kohta kõike teadma?
• Autoriõiguse küsimus, lihtne leida, kopeerida ning esitada enda andmete nimelt autoriõigusega kaitstud teoseid või kasutada neid ilma loata.

Õpikeskkond

Õpikeskkond

Õpikeskkond. Liitsõna, mille lahti kirjutamine annab ülevaate mõiste kaudsest tähendusest. Õppimine, kui millegi uue omandamine. Keskkond – ümbritsev, mida tajume oma meeltega. See võib olla õppeprotsessi osa, kuid see võib sisaldada ka õppeprotsessi mitte puutuvat.

Õpikeskkond seotud õppeprotessiga, näiteks kasutavad vahendid, tööriistad ning õppesisu:

• Õppematerjalid (tekstid, õppevideod, audio, fotod, animatsioonid jne)
• Kodustetööde esitamise
• Enesekontrollharjutused
• Hindelised testid
• Foorumid
• Jne

Lisaks võib keskkond sisaldada ka vahendeid ja omadusi, mis ei ole otseselt õppeprotsessi sisu, kuid see võib mõjutada sisuga töötamise efektiivsust.

Auditoorium, kus me õpime:

• Kui suur on ruum
• Milline on auditooriumi kujunus, värvid, aknad, õppijate paigutus, õppetöö läbiviimise vorm jne.
• Ruumi valgustatus
• Lõhnad
• Helid
• Õppeprotsessiga ei ole otseselt seotud kasutatav kujundus, tekstivormid

Tänapäeva mõistes liigume mõiste veel keerukamasse tähendusse. Meie õpikeskkond võib asuda kõikjal isegi olukorras, kus me täidame õppeprotsessi kõikvõimalikke ülesandeid. Ka traditsioonilises õppes saaksime valida iseseisvalt oma õpikeskkonna, kui lahkume auditooriumist, võtame raamatu ning asume iseseisvasse õppesse „üksik saar - raamat käes palmi all“. Samas oleks äärmiselt keeruline suhelda – lahendus (asünkroonne) pudelipost vaatamata sellele, et õppeprotsess võtab kaua aega, on lootus, et keegi postitab (ning see jõuab ka minuni) laevaehitamise mudeli.

Õppimine on tänapäeval koondunud suures osas arvutipõhiseks integreeritud „lõputute“ interneti resurssidega. Me saame õppida praktiliselt kõikjal, valida ise aja, kestvuse, taseme jne. Kasutada vahendeid, mis mõjuvad meie meeltele õppeprotsessis efektiivsemalt. Inimeste erinev taju, osad õpivad paremini lugedes, osad kuulates, osad piltidelt.

Oman kogemust töötamisel õpikeskkondades IVA, Moodle, Blackboard õppija ning administraatori rollis. Reaalset õpetaja rollis ei ole osalenud, kuid puutun igapäeva töös kokku ka õppejõu rollidega.

Keskenduksin IVA keskkonnale, sest oman selles keskkonnas suuremat kogemust. Põhistruktuur on lihtne, sisaldab 4 põhimenüüd, kuid süsteemi täpne loogika jäi mulle õpingu perioodil ebaselgeks. See on keskkond, mis oli sobilik e-kursusega alustajale. Õppurid vajasid süsteemist aru saamiseks mitut tundi arvuti klassis. Mitmete funktsioonide kasutamine on keeruline või ei ole need töökorras, sest nende kasutamine ei ole mul siiani õnnestunud.

Õpileping

Teema

• Siiani olen tunnetanud, et olen õpikeskkondade osas küllaltki traditsiooniline, tahaksin, et minu kasutuses olevad keskkonnad oleksid väga täpselt struktureerutud ning sisaldaksid ainult õppetööga seonuvat. Esimesed kursuse nädalad tekitasid avatud õpikekkondade osas eriti hirmu, sest (tegelikkuses kohati siiamaani) ei ole mul õnnestunud aru saada süsteemi toimimisest. Mulle tundub, et avatud keskkonnad on tavakasutaja jaoks veel pisut liiga keerulised kindlasti vajaksid need arendamist, et tagada kasutaja mugavus.. Samas mida rohkem ma seda kasutan, seda rohkem avastan uusi võimalusi ning pika kasutamise peale hakkad juba süsteemi loogikast aru saama.

Eesmärgid:

• Õppida tudma uusi ning (minu jaoks) ebatraditsioonilisi keskkondi. Siiani olen kasutanud Moodlet, IVA ja Blackboardi ning vaatamata õpikeskkondade disaini erinevusele on süsteemi loogika arusaadav ning kiiresti õpitav. Kui olen saanud piisavad teadmised avatud ja personaalsetest õpikeskkondade julgen neid edaspidiselt soovitada teistelegi kolleegidele.

Strateegiad

• Aktiivne osalemine õppetöö kontakttundides ning õppeseminarides
• Koduste ülesannete sooritamine
• Õppematerjalide iseseisev läbitöötamine
• Võimaluste ning vahendite iseseisev katsetamine, parimate lahenduste kasutamine igapäevatöös, soovitused oma kolleegidele.

Vahendid/ressursid:

• Arvuti - infotalletus, infootsing
• Internetiressurssid - kursusekaaslaste blogid, soovituslikud viited, infootsing
• Verbaalne suhtlemine õppejõudude ning kursusekaaslastega.

Hindamine

• Hindan, et olen kursuse edukalt lõpetanud, kui olen saanud ülevaate vähemalt kahest erinevast õpikeskkonnast
• Suudan teha soovitusi õpikeskkondade osas ning oskad välja tuua erinevat tüüpi õpikeskkondade tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusi.

Enesetutvustus

Olen Vaiko.

Enesetutvustamist oleks äärmiselt piinlik alustada tühjalt kohalt, kuid oled selle nimel mõned hetked tagasi hulgaliselt vaeva näinud. Seetõttu ei hakka ma pikkalt kirjutama ning pigem suunan minuga tutvumiseks koduleheküljele www.vaiko.weebly.com

Tervitades,