1 postitus

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2010/11/25/opikeskkondade-kontseptuaalne-disain/

Minu ülesanne....

Õpikeskkonnad

Õpikeskkond on kõik see, mis ümbritseb õppijat õppeprotsessis.

Traditsioonilises tähenduses on õpikeskkond klassiruum, kus õpetaja on tahvli ees ning annab enda teadmised ja kogemused edasi verbaalselt ning piltlikustab näited tasapinnalises vormis.

Õppeprotsess on olnud pidevas arengus ning näitlikustamiseks kasutavad vahendid on muutunud äärmiselt keerukateks. Tänapäeva õppija saab tajuda õppeprotsessis osalemist nägemis ning kuulmistajauga viibimata geograafiliselt samas asukohas erinevas asukohaskus õppeprotsess kolis klassiruumist ebatraditsioonilisse vormi - veebikeskkond on selle kirjeldamine keerukam.

Refleksioon

1. Kuidas ma oma eesmärgid täitsin?
   Õppida tundma uusi ja ebatraditsioonilisi e-õppe keskkondi. Avatud keskkonna kasutamine oli minu jaoks fenomenaalne. Lõppkokkuvõttes jäin kursusega rahule ning (märkamatult blogides õppisin iseseisvalt ning reflekteerisin blogides) õppisin kursuse jooksul palju.
2. Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks?
   Nagu olen korduvalt kirjeldanud oli antud kursuse ülesehitus minu jaoks erakordselt ebatraditsiooniline. Ideest aru saamine võttis palju aega, kiired ajad tööl ei võimaldanud piisavalt õppeülesannetesse keskenduda ning kodutööde esitamine viivitus. Ilmselt õppurid, kes omavad antud õppetöö ülesehitusega kogemusi, need orienteerusid kiiresti, kuid minu jaoks oli see põhikontseptsioonist arusaamine algselt segane, kuid kui ma selleni jõudsin, taipasin selle geniaalsust.
3. Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema?
   Kursus oleks olnud minu jaoks efektiivsem, kui oleksin teemad läbi töötatud õigeaegselt. Iseseisvate tööde suured mahud koondusid kokku ning see oli stressi tekitav. Põnev oleks olnud jälgida ka minu reaalset osalust kursusel läbi interaktiivse võrgustiku kaardi.
4. Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed?
   Nõrkusena tooksin abitust ning pealehakkamise puudmist, mis iseloomustas mind kursuse algusel. Kui oleksin probleemiga tegelenud koheselt oleks kogu protsess olnud meeldivam.
   Kui suudan ületada nõrkused on minu tugevuseks kohusetundlikus ning see võimaldas väsimatult suurte mahtudega töötamist.
5. Mida ma peaksin järgmisena tegema?
   Püsitatud teemad on abiks uute teadmiste hankimisel ning rakendamisel. Olen paremal stardipositsioonil, et alustada õpikeskkondade iseseisvat tutvumist, rakendamist ning soovitamist kolleegidele.
   Olen näitena korduvalt kasutanud antud kursuse formaati (ning selle geniaalsust) ning tutvustanud seda oma kolleegidele (kui ka väliskolleegidele Poola politseikoolist). Ideaalis oleks hea, kui saaksin leida teema, mille puhul saaks kasutada innovaatilisemaid tehnilisi lahendusi. Paraku on Sisekaitseakadeemia õppematerajlides tihti piiratud kasutatus, mis tõttu on avatud keskkonna kasutamine raskendatud. Samas võimaldaks avatud keskkond sisejulgeoleku valdkonda kaasata juba töötavate ametnike, kui ka ühiskonna terviklikult.

Tehnoloogiad ja standardid

Enne, kui kirjeldan oma kogemusi standardite maailmas, juhin tähelepanud, et loetud õppematerjalid olid äärmiselt sisukad ning abistasid väga põhjalikult antud teemat selgitada. Mitmed standardite eelised olid loogiliselt järeldatavad, kuid esines ka uudset infot.

Enne, kui alustan ülesande teemadele vastamist, kirjeldan oma kogemusi standarditest. Standardite kasutamine võimaldab suurendada konkurentsivõimet. Näitena kasutaksin video- ja fotokaamerate erinevat ühildatavust arvutitega. Olen kogenud probleeme, Sony Handycam kaameratega, mille ühendamiseks kasutatakse küll levinud USB kaablit, kuid loodav videoformaat ei ole levinud üldlevinud.

1. Vajad originaaltarkvara videote arvutisse salvestamiseks
2. Videotöötlemiseks on sobilik tarkvara, mis on võimeline kasutatavast kodeeringust arusaada - lahendus Sony videotöötlus tarkvara.

Õnneks on võimalik originaaltarvara kasutades arvutisse salvestamise järgselt konverteerida erinevatesse formaatidesse, kuid tavakasutajale tekitab see igal juhul segadust

Erasektori huvi on ilmselgelt kasumi tootmine, mida uute (üksteise vahel mitte ühilduvate) toodete kasutamine suurendab. Õnneks, vaatavad tarvara tootjad sammukese kaugemale ning välditakse täieliku ühildamatust, kuid nende protsessidega ei suuda tavatarbija tihti toime tulla, mistõttu on lihtsam eelistada sama brändi toodet.

Minu kogemused standarditega:

• Teadlik Dublin Core metadata standartiga
• SCORM standarditele vastavate õpiobjekide loomine ExeLearningu keskkonnas
• SCORM standardit testide lisamine Moodle keskkonda
• Blackboard´i keskkonnas olevate testide lisamine Moodle keskkonda. Sisu kopeerimine küll õnnestus, kuid paraku ei olnud kasutatavad vahendid kõige efektiivsemad ning eeldasid päris põhjalikku tööd. Kui ma ei eksi sai kasutatud vabavaralist lahendust, üldjuhul on ühildumist võimaldav tarkvara tasuline.
• Metaandmete abil olen otsinud infot erinevatest andmebaasidest. Mida täpsem ja paremini standartiseeritud on metaandmed, seda efektiivsem ja relevantsem on otsingutulemus.
• www.e-ope.ee/ repositooriumi näite varal julgen teha üleskutse, et õppejõud, kes on loonud uusi e-õppematerjale, peaksid suurt rõhku pöörama kirjeldatud metaandmetele ning märksõnadele. Märksõnade lisamisel soovitan kasutada Eesti märsõnastikku, et kasutatavad sõnad oleksid universaalsemad. See võimaldaks materjalide efektiivsemat leidmist ning taaskasutamist - resursside kokkuhoidu.

Kokkuvõtteks:

Ühiskonna suurimaks probleemiks on ahnus ning see põhjustab kasutatavate resursside ebaefektiivset kasutamist.

Õpivõrgustikud

Õpivõrgustik, kui teoreetiliselt arusaadav mõiste, kuid senini puudus reaalne kogemus osalemiseks vastavast õpikeskkonnas. Tegelikkuses võin öelda, et see mida ma varasemalt teadsin oli ilmselgelt liiga vähene, et mingisuguseid järeldusi teha.

Hetkel tunnistan, et kogu kursuse idee jõuab minuni alles häbiväärselt kuu aega hiljem, peale kursuse alguse kuupäeva. Pärast seda, kui saad aktiivselt osaleda õpivõrgustike veebipõhises töös, märkad, mis on õppekorralduse idee ning avastad selle võimalusi. Mis on minu jaoks õpivõrgustik? See on õpikeskkond, kus õppeprotsess toimub järmisest etappides:

• Õppesisu läbitöötamine: iseseisvalt või auditooriumis
• Õpitu reflekteerimine - õppija kirjeldab oma emotsioonid, mõtted, ideed või tekstitõlgendused blogisse. Kuigi näiliselt on see protsess oma emotsioonide kirjeldamine, mõtleb õppija aktiivselt kaasa ning õpitu kinnistub. Inimene on "sotsiaalne loom", üldiselt neile meeldib oma arvamust avaldada, ise asi kas avalikult ning isikut tuvastatuna. Inimesed armastad anonüümsus, see tagab oma ideede leviku, karmi kriitika, ilma et sellele järgneks sanktsioone või töö või eraelus. See on tihti põhjuseks, et miks anonüümne kommenteerimine aktiivne on. Kui avatud inimesele anda viieks minutiks mikrofon ja see teema teda huvitab on enam, kui kindel, et kaotatakse ajataju ning ületatakse ajalimiit. See ei ole küll teemas õpivõrgustikud, kuid tahtsin väga selgitada ideed, milles olen veendunud. Vabandust!
• Kommenteerimine on õppeprotsessi osa, kus ühes küljest motiveeritakse, kiidetakse autorit, teisest küljest on kriitika see, mis elavdab vestlust ning tekitab suuremat diskussiooni. Ma olen veenunud, et blogi keskkonnas kritiseerides tunneb inimene end turvalisemalt, kui silmast-silma. Õpivõrgustik toimib iseenesest ning suure töö teeb võrgustik iseenesest ja väga tulemuslikult.
• Õpetaja teeb kokkuvõtted järeldused ning annab õppuritele tagassidet.

Viimasel ajal olen küllaltki tihti olnud "naelutatud" arvuti külge ning lahendan ülesandeid, mis on õppetöös antud. Kindlasti on üheks asjaoluks kohusetunne oma tööd ära teha, kuid siiski tundub, et asi on ka millegis muus. Planeeritud töömahust 1 tund on kujunenud 2,5 tunnised blogimisedj a õppurite jälgimise. Kursuse alguses oli väga suures segaduses, siis paistab, et kogu idee siiski toimib. Huvi ennast väljendada! Ohuks on liiga hoogu sattumine.

Kui võrdlesin kahte õpivõrgustiku kursust, siis esiteks tegin üldised järeldused:

• Avatud kõigile huvilistele
• Õpivõrgustiku põhine kursus eeldab õppejõult äärmiselt põhjalikku ettevalmistust.
• Eeldab õppijalt äärmiselt kõrget motivatsiooni. Võrdleksin seda õppimiseks raamatust, kui erinevus väljendub selles, et asjast huvitatud saavad õpitu järgselt oma mõtteid jagada. Õppimiseks vajalikud resurssid on huvitatule kättesaadavad alates avatud raamatukogude loomisest. Loevad need, kellel on huvi.
• Hästi struktureeritud õppematerjalid (Hea kursuse eelduseks ka. õpikeskkondades) , õpivõrgustikes on õppija jaoks lihtsustatud seegi, et Erinevate raamatu peatükid on võimalik koondada ühe teema alla ning sinna saab integreerida abimaterjale (videosid, pilte jne)
• Suur rõhk õppeprotsessis on õppuri emotsioonidel.

Õpivõrgustike võrdlus:

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud VS Plenk2010

• Keeruline on leida konkreetseid erinevusi. Põhiline erinevus on korralduses Plenk kotakttunde ei toimu ning kogu õppeprotsess toimub veebipõhiselt.

Hetkel tundub, et õpivõrgustikud on õppejõudude suur huvi, midagi uudset teha. See eeldab suurt energiat ja pigem on entusiasm, mis abistab. Äriidee see ei ole. Vähemalt lähiajal arvan, et kui õppur (vähemasti täiendõppes) saaks valida eelistataks pigem kontakttundi, sest hetkel ei ole õppurid millegi nii revolutioonilisega veel valmis. Hetkel püüavad osad õppurid harjuda veel kinnistes e-õppekekkondades toimuvates kursustes. Tsiteeriksin hetkel päevakorral olevat artikklit Eesti Postimehes ,mis on tekitanud elavat diskussiooni. "Kahjuks ei ole kõik õpetajad, kes ülikooliuste vahelt...välja astuvad, valmis IKT vahendeid uuel viisil kasutama – õpetajakoolitus ei anna neile selleks piisavaid teadmisi ja oskusi." Olen veendunud, et õppejõu koolitus peaks keskenduma eelkõige erialastele teadmistele, õpetajad peaksid olema teadlikud haridustehnoloogilistest võimalustest, kuid nende rakendamiskes peab olema meeskond, kes neid abistab. Ipad ei ole eduka õppeprotsessi eelduseks ning saab ka selleta. Õpivõrgustik on võimalus ning seda rakendada vastavalt sihtgrupi valmisolekule. Minul on õnneks hirm õpivõrgustike osas vaibunud.

e-Portfoolio

eelnevalt koostatud esitlusportfoolio on asukohal http://stud.sisekaitse.ee/mae/portfolio/. Personaalse arenguportfoliona saab vaadata minu isiklikku kodulehekülge vaiko.weebly.com. Rühmaportfolio näiteks oleks meie kursuse sisu.

Mõtted, mis tekkisid oma portfoolio arendamiseks, pärast õppematerjalide läbimist:

• Loodud portfoolio on esitlusportfolio
• Parem struktureerutus, jaotada teemavaldkondade kaupa
• Lisaks tehtud töö näidetele tuleks lisada ka protsessi kirjeldus, ajakava, et saaksin järgida oma ajalist arengut samasisuliste materjalide loomisel
• e-portfoolio võiksin integreerida oma isiklikule kodulehele
• Mitte keskkenduda ainult haridustehnoloogilistele töödele
• Oma isikliku arenguplaani koostamine (plaani komponendid avalikustada selle saavutamise järgselt)
• Kõik vahetud teadmised, kogemused talletada läbi emotsioonide, et reflekteerida oma teadmisi, et vajadusel hilisemalt kogetut meelde tuletada.

Sotsiaalne meedia

Sotsiaalne meedia, kui õpikekkonna potentsiaalne koostisosa. Enne, kui alustasin vastuse otsimist, sooritasin CoolIris keskkonnas pildiotsingu, et leida toreidaid viiteid sotsiaalmeediale.

See ei olnud üllatuseks, tõepoolest on interneti avarused sotsiaalset meediat täis. Enese rõõmuks avastasin, et olen ka ise suur sotsiaalmeedia tarbija. Vaatamata sellele, et ma ei ma ei ole

keskkondades aktiivne tegutseja, tunnistan, et oman väga paljudes keskkondades vähemalt kasutajakontot või vähemalt olen sotsiaalmeedia võimalikke vahendeid katsetanud. Kui rääkida sotsaalmeediast õppeprotessis, siis tookisn kõige pealt välja selle tugevaimad küljed:

Tugevused:

• Sotsiaalmeedial on väga palju kaustajaid, ning registreerimine on olnud vabatahtlik, vastavalt kasutaja huvidele. Seega, kui suudaksime varjatult õppeprotsessi integreerida sotsiaalmeediasse ning mida mitmekülgsemaid vahendeid kasutatakse, seda tõenäolisem on, et õppeprotsessis osalevad väga motiveeritud õppurid
• Enamus teenused on äärmiselt lihtsad, et tavakasutaja iseseisvalt nendega toime tuleks
• Mitmed sotsiaalmeedia vahendid on eesti keelne (lai keele valik)
• Avalikustamine, kiirelt saab jagada tööd, vahendit oma sõprade, kaaslaste jt-ga, lisaks on võimalik saada ka tagasisidet.

Nõrkused:

• Sotsiaalmeedia sisaldab tihti liigselt lisainformatsiooni ning keeruline on hoida õppurit õppeteema fookuses.
• Keskkonda integreeritud reklaamid, mis hajutavad tähelepanu (nagu liigne müra auditooriumis)
• Sotsiaalmeedia on küll vabavaraline, kuid loodud eraettevõtluse poolt, seega oluline tutvuda pakkutavate lahendustega enne, kui liigselt nendesse panustatakse, vahel eeldab parim lahendust kulutusi.
• Privaatsus, kas kõik interneti kasutajad peaksid minu kohta kõike teadma?
• Autoriõiguse küsimus, lihtne leida, kopeerida ning esitada enda andmete nimelt autoriõigusega kaitstud teoseid või kasutada neid ilma loata.